Kontakt | Avalehele
top
bot
Aule Kirjastus
big_top
 

Korduvad küsimused


Kust slängisõnaraamatut osta saab ja kui palju see maksab?

Kahjuks on sõnaraamat valdavalt läbi müüdud. Võib-olla õnnestub seda leida kasutatud raamatute müüjatelt.

Ilmselt avaldame kunagi uue, täiendatud trüki, kuid hetkel ei kuulu see meie kõige põletavamate prioriteetide hulka.



Kas Aule Kirjastuse „Eesti slängi sõnaraamatust” on võimalik saada ka elektroonilist versiooni?

Praegu kahjuks mitte. Sõnastik on saadaval ainult raamatuna.



Kas Aule Kirjastus kavatseb slängi­sõnaraamatu ka inter­netti üles panna?

Me ei saa midagi kindlat lubada. Tõenäoliselt me siiski ei avalda veebis „Eesti slängi sõna­raamatut” sellisel kujul, nagu see ilmus. Küll aga võib meie lehe­küljele ilmuda muid kasulikke sõnastikke.



Mis on släng?

Püüame sellele vastata oma sõnadega.

Släng on enda jaoks mugavamaks või origi­naalsemaks muudetud, standard­keelest erinev keel, mille kasutamine on harilikult ise­loomulik teatavale ühis­konna­rühmale ja enamasti mitte kogu ühis­konnale tervikuna. Tihti kajastab släng selle ühis­konna­rühma ellu­suhtumist, väärtus­hinnanguid ja muid talle omaseid jooni.

Kindlasti ei ole släng ainult roppused või siis markantsused nagu näiteks „Segens, krae, kuhu kursid?”. Vaevalt teate teiegi kedagi, kes kasutaks enda väljendamiseks ainult slängi. Enamasti esineb släng keeles muude, tavaliste sõnade vahel. Need, kes slängi kasutavad, ei pruugi seda mõni­kord ise märgatagi.



Miks on slängisõnaraamatus slängi kõrval ka muid märksõnu, nagu näiteks „XP” ja „heroiin”, mis ei kuulu otseselt slängi alla?

Slängi ja muu keele piirid on küllaltki hajusad. Tihti liiguvad sõnad slängist ka argi­keelde ja mõnikord isegi formaal­keelde. „Eesti slängi sõna­raamatusse” on lisatud slängi­väliseid sõnu mitmel põhjusel. Esimene põhjus on see, et kõne­aluse sõna kuuluvust kas slängi või argi­keelde ei saa väga täpselt määratleda. Teine põhjus võib olla see, et veel hiljuti kuulus sõna slängi, kuid on nüüdseks muutunud väga tavaliseks.

Näiteks „XP” on argikeelne lühend ja operatsiooni­süsteemi ametlik nimetus on „Windows XP”. Samas vanemad inimesed või need, kes arvutit tihti ei kasuta, ei pruugi tingimata teada, mida see „XP” üldse võiks tähendada.

Lisaks on koostajad sõnaraamatusse lisanud sõnu ja väljendeid, mis ei olegi släng, vaid kuuluvad pop­kultuuri jms. elu­vald­kondadesse.

Narkootikumide nimed nagu heroiin ja kokaiin on loomulikult tava­keele­sõnad, kuid need on sõna­raamatusse lisatud selleks, et anda nende kohta rohkem teavet ning koondada nende alla slängilised süno­nüümid. Selle tulemusel saab kasutaja kiiresti leida näiteks selle, kuidas heroiini eesti slängis võidakse nimetada: märksõna „heroiin” juures on antud süno­nüümid hero, H, smack, hepo, hobune, kange­lanna ja must.

Muusikastiilide nimetusi nagu acid jazz ja deep house on antud selle­pärast, et teistes eesti­keelsetes teatme­teostes nende seletusi enamasti ei kohta, kuid samas haakuvad need sõnad ja väljendid olulisel määral praegus­aegse slängiga. Tegelikult on nende nimetuste näol enamasti tegemist tsitaat­sõnadega, mida kasutatakse ka tavalises keeles, näiteks aja­kirjanduses.



Slängisõnaraamatus ei ole paljusid slängisõnu sees!?

Enamasti on nii, et iga sõnastiku koostamisel jääb midagi kogemata välja või jäetakse meelega välja. Koostajate eesmärk oli koondada sõna­raamatusse levinum, üld­kasutatav släng.

Väga suur osa slängist on sügavalt seltskonna- või ring­konnasisene: seda kasutavad näiteks ainult raud­tee­kooli poisid või veteri­naarid või mõne aleviku noored. Kogu Eestist sellise slängi kokku­kogumiseks ei ole arvatavasti kellelgi piisavaid ressursse. Lisaks muutub släng väga kiiresti. Mida kitsamas kasutuses on sõna, seda tõe­näolisem on selle sõna kadumine või muutumine.

Kindlasti on võimalik „Eesti slängi sõna­raamatut” paremaks muuta ja me püüame seda ka teha. Ka kasutajad saavad meid selles aidata. Oleme tänulikud igasuguse tagasi­side, seal­hulgas täienduste ja paranduste eest. Neid võib saata aadressil ja me võtame saadud teavet võimaluse korral kindlasti arvesse.



Kas tahate saada oma sõnaraamatu jaoks uusi sõnu?

Jah, oleme sellest alati huvitatud. Lähemalt sellest meie tagasiside leheküljel.



Miks slängisõnastikku üldse vaja on?

Släng on tihti mingi ühiskonnarühma sisene keel ja teised inimesed ei pruugi mõnikord aru saada, mida üks või teine kuuldud-nähtud sõna tähendab. Vahel pole ka kellegi käest küsida või küsimine tundub piinlik. Slängi­sõna­raamat abistab inimesi keele ühe osa mõistmisel.

Keeleteaduses on ikka püütud keelt süstema­tiseerida, luua keelest andme­baase. Samasugune andme­baas on ka slängi­sõnaraamat: see võib olla abiks näiteks mingi sõna pärit­olu teadasaamisel või anda aimu keele arengu­suundadest.

Ja veel võib slängisõnastikku pidada ka oma­laadseks kokku­võtteks, mis ise­loomustab ajastut, sest släng, mida me parasjagu kasutame, peegeldab tihti meie igapäevast elu ja väärtus­hinnanguid. Kümne aasta pärast on see sõna­raamat kindlasti aegunud, sest släng muutub nii kiiresti. Ometi võib see ka siis olla meenutus praegusest ajast, sellest, kuidas ja millest 21. sajandi alguses räägiti.

 
big_bot