Korduvad küsimused
Kust slängisõnaraamatut osta saab ja kui palju see maksab?
Kahjuks on sõnaraamat valdavalt läbi müüdud. Võib-olla õnnestub seda leida kasutatud raamatute müüjatelt.
Ilmselt avaldame kunagi uue, täiendatud trüki, kuid hetkel ei kuulu see meie kõige põletavamate prioriteetide hulka.
Kas Aule Kirjastuse „Eesti slängi sõnaraamatust” on võimalik saada ka elektroonilist versiooni?
Praegu kahjuks mitte. Sõnastik on saadaval ainult raamatuna.
Kas Aule Kirjastus kavatseb slängisõnaraamatu ka internetti üles panna?
Me ei saa midagi kindlat lubada. Tõenäoliselt me siiski ei avalda veebis „Eesti slängi sõnaraamatut” sellisel kujul, nagu see ilmus. Küll aga võib meie leheküljele ilmuda muid kasulikke sõnastikke.
Mis on släng?
Püüame sellele vastata oma sõnadega.
Släng on enda jaoks mugavamaks või originaalsemaks muudetud, standardkeelest erinev keel, mille kasutamine on harilikult iseloomulik teatavale ühiskonnarühmale ja enamasti mitte kogu ühiskonnale tervikuna. Tihti kajastab släng selle ühiskonnarühma ellusuhtumist, väärtushinnanguid ja muid talle omaseid jooni.
Kindlasti ei ole släng ainult roppused või siis markantsused nagu näiteks „Segens, krae, kuhu kursid?”. Vaevalt teate teiegi kedagi, kes kasutaks enda väljendamiseks ainult slängi. Enamasti esineb släng keeles muude, tavaliste sõnade vahel. Need, kes slängi kasutavad, ei pruugi seda mõnikord ise märgatagi.
Miks on slängisõnaraamatus slängi kõrval ka muid märksõnu, nagu näiteks „XP” ja „heroiin”, mis ei kuulu otseselt slängi alla?
Slängi ja muu keele piirid on küllaltki hajusad. Tihti liiguvad sõnad slängist ka argikeelde ja mõnikord isegi formaalkeelde. „Eesti slängi sõnaraamatusse” on lisatud slängiväliseid sõnu mitmel põhjusel. Esimene põhjus on see, et kõnealuse sõna kuuluvust kas slängi või argikeelde ei saa väga täpselt määratleda. Teine põhjus võib olla see, et veel hiljuti kuulus sõna slängi, kuid on nüüdseks muutunud väga tavaliseks.
Näiteks „XP” on argikeelne lühend ja operatsioonisüsteemi ametlik nimetus on „Windows XP”. Samas vanemad inimesed või need, kes arvutit tihti ei kasuta, ei pruugi tingimata teada, mida see „XP” üldse võiks tähendada.
Lisaks on koostajad sõnaraamatusse lisanud sõnu ja väljendeid, mis ei olegi släng, vaid kuuluvad popkultuuri jms. eluvaldkondadesse.
Narkootikumide nimed nagu heroiin ja kokaiin on loomulikult tavakeelesõnad, kuid need on sõnaraamatusse lisatud selleks, et anda nende kohta rohkem teavet ning koondada nende alla slängilised sünonüümid. Selle tulemusel saab kasutaja kiiresti leida näiteks selle, kuidas heroiini eesti slängis võidakse nimetada: märksõna „heroiin” juures on antud sünonüümid hero, H, smack, hepo, hobune, kangelanna ja must.
Muusikastiilide nimetusi nagu acid jazz ja deep house on antud sellepärast, et teistes eestikeelsetes teatmeteostes nende seletusi enamasti ei kohta, kuid samas haakuvad need sõnad ja väljendid olulisel määral praegusaegse slängiga. Tegelikult on nende nimetuste näol enamasti tegemist tsitaatsõnadega, mida kasutatakse ka tavalises keeles, näiteks ajakirjanduses.
Slängisõnaraamatus ei ole paljusid slängisõnu sees!?
Enamasti on nii, et iga sõnastiku koostamisel jääb midagi kogemata välja või jäetakse meelega välja. Koostajate eesmärk oli koondada sõnaraamatusse levinum, üldkasutatav släng.
Väga suur osa slängist on sügavalt seltskonna- või ringkonnasisene: seda kasutavad näiteks ainult raudteekooli poisid või veterinaarid või mõne aleviku noored. Kogu Eestist sellise slängi kokkukogumiseks ei ole arvatavasti kellelgi piisavaid ressursse. Lisaks muutub släng väga kiiresti. Mida kitsamas kasutuses on sõna, seda tõenäolisem on selle sõna kadumine või muutumine.
Kindlasti on võimalik „Eesti slängi sõnaraamatut” paremaks muuta ja me püüame seda ka teha. Ka kasutajad saavad meid selles aidata. Oleme tänulikud igasuguse tagasiside, sealhulgas täienduste ja paranduste eest. Neid võib saata aadressil ja me võtame saadud teavet võimaluse korral kindlasti arvesse.
Kas tahate saada oma sõnaraamatu jaoks uusi sõnu?
Jah, oleme sellest alati huvitatud. Lähemalt sellest meie tagasiside leheküljel.
Miks slängisõnastikku üldse vaja on?
Släng on tihti mingi ühiskonnarühma sisene keel ja teised inimesed ei pruugi mõnikord aru saada, mida üks või teine kuuldud-nähtud sõna tähendab. Vahel pole ka kellegi käest küsida või küsimine tundub piinlik. Slängisõnaraamat abistab inimesi keele ühe osa mõistmisel.
Keeleteaduses on ikka püütud keelt süstematiseerida, luua keelest andmebaase. Samasugune andmebaas on ka slängisõnaraamat: see võib olla abiks näiteks mingi sõna päritolu teadasaamisel või anda aimu keele arengusuundadest.
Ja veel võib slängisõnastikku pidada ka omalaadseks kokkuvõtteks, mis iseloomustab ajastut, sest släng, mida me parasjagu kasutame, peegeldab tihti meie igapäevast elu ja väärtushinnanguid. Kümne aasta pärast on see sõnaraamat kindlasti aegunud, sest släng muutub nii kiiresti. Ometi võib see ka siis olla meenutus praegusest ajast, sellest, kuidas ja millest 21. sajandi alguses räägiti.
|